Miks investeerida ergonoomilisse kontoritooli?
Miks investeerime autodesse ja vooditesse, kuid unustame kontoritooli?
Uut autot valides võime veeta nädalaid erinevaid mudeleid võrreldes. Vaatame istmeid, vedrustust, mürataset, varustust ja isegi seda, kuidas rool käes tundub.
Voodit ostes proovime erinevaid madratseid ja mõtleme, kas need toetavad keha õigesti. Patja valides arvestame magamisasendi, materjalide ja kaelatoega. Diivan peab olema mugav, televiisor õige suuruse ja pildikvaliteediga ning isegi jalanõusid valides mõtleme sellele, kuidas meie keha end neis tunneb.
Aga siis jõuame kontoritoolini. „Tundub päris mugav.“ Ja sellest võibki piisata. Ometi on kontoritool üks esemeid, mida paljud meist kõige rohkem kasutavad.
Investeerime asjadesse, mille väärtust oskame hinnata
Hea auto väärtusest on lihtne aru saada. Tunneme erinevust odava ja kvaliteetse istme, vaiksema salongi või parema vedrustuse vahel. Mõistame ka hea voodi tähtsust. Kedagi ei üllata, et kvaliteetne madrats maksab rohkem – veedame ju ligikaudu kolmandiku oma elust voodis. Samuti oleme valmis maksma koduse mugavuse eest. Hea diivan, kvaliteetne televiisor, töökindlad köögiseadmed või uus telefon tunduvad täiesti mõistlike investeeringutena.
Kontoritooliga on meie suhtumine sageli teistsugune.
Seda nähakse endiselt pigem mööblieseme kui töövahendina. Kuid inimese jaoks, kes veedab suure osa päevast laua taga töötades, on ergonoomiline kontoritool tegelikult üks tema kõige sagedamini kasutatavaid töövahendeid.
Mõtle tundides, mitte ainult hinnas
Oletame, et istud tööpäeva jooksul umbes seitse tundi.
Viis päeva nädalas.
Ligikaudu 220 tööpäeva aastas.
See teeb kokku umbes 1540 tundi aastas.
Viie aastaga koguneb neid juba üle 7700 tunni.
Sellest vaatenurgast muutub küsimus „Kui palju kontoritool maksab?“ hoopis teistsuguseks:
„Millel ma tahan järgmised 7000–8000 tundi istuda?“
Kui veedaksime sama palju aega autoistmel, pööraksime selle mugavusele tõenäoliselt väga palju tähelepanu. Tööl harjume aga sageli lihtsalt selle tooliga, mis parasjagu olemas on.
Mugav tool ei tähenda automaatselt head kontoritooli
Siin on veel üks oluline erinevus.
Diivani eesmärk võibki olla lihtsalt lõõgastumine. Kontoritool peab suutma enamat. Hea ergonoomiline kontoritool peaks arvestama asjaoluga, et inimese keha ei ole loodud püsima tundide kaupa täiesti liikumatult ühes asendis.
Me kummardume ettepoole, nõjatume taha, pöörame end, sirutame, muudame jalgade asendit ja tõuseme aeg-ajalt püsti. Kõik see on loomulik. Seetõttu ei tähenda ergonoomiline istumine lihtsalt keha asetamist ühte teoreetiliselt „õigesse“ asendisse. Sama oluline on võimalus istudes asendit muuta ja liikuda.
Kõige kallim asi kontoris istub tegelikult toolil
Kontorites investeeritakse arvutitesse, monitoridesse, telefonidesse, tarkvarasse ja muusse tehnoloogiasse. Neid uuendatakse regulaarselt, sest paremad töövahendid aitavad inimestel töötada kiiremini ja tõhusamalt.
Kuid kõige väärtuslikum ressurss ei ole arvuti.
See on inimene, kes selle ees töötab.
Kui töökoht sunnib keha tundide kaupa ebamugavas või staatilises asendis püsima, võib see mõjutada enesetunnet, keskendumist ja kogu tööpäeva kvaliteeti.
Seetõttu tuleks ergonoomilisi kontoritoole vaadelda samamoodi nagu teisi professionaalseid töövahendeid. Hea kontoritool ei ole lihtsalt osa kontorimööblist. See on osa töökeskkonnast.
Miks maksame elektrilise autoistme eest, aga mitte kontoritooli eest?
Autotööstus on istumise tähtsusest juba ammu aru saanud.
Autodes on elektriliselt reguleeritavad istmed, nimmetugi, reguleeritav istmesügavus, mälufunktsioonid, soojendus, ventilatsioon ja kümneid muid võimalusi. Seda kõike keskkonnas, kus paljud inimesed veedavad päevas vaid ühe või kaks tundi.
Kontoritoolil võime samal ajal istuda kaheksa tundi.
Ometi tundub mõnikord täiesti normaalne, et selle valimisel on peamisteks kriteeriumideks hind või see, kas tool sobib kontori värvilahendusega. See on üsna kummaline vastuolu.
Isegi parim tool ei asenda liikumist
Siinkohal tuleb rõhutada üht olulist asja.
Ükski ergonoomiline kontoritool ei muuda kaheksat järjestikust istumistundi automaatselt tervislikuks.
Inimese keha vajab liikumist.
Tõuse püsti. Kõnni. Siruta. Muuda tööasendit. Võimalusel pea telefonikõne püsti seistes või liikudes.
Hea kontoritool ei peaks liikumist asendama.
Hea kontoritool peaks liikumist toetama.
Just siin erinevad tänapäevased ergonoomilised kontoritoolid traditsioonilisest arusaamast, mille kohaselt peaks tool hoidma inimest võimalikult kindlalt ühes „õiges“ asendis.
Pane kontoritooli hind õigesse perspektiivi
Kvaliteetse kontoritooli hind võib esmapilgul tunduda kõrge.
Sama võiks aga öelda hea madratsi, nutitelefoni, televiisori või auto lisavarustuse kohta.
Erinevus seisneb selles, kui palju aega me seda kasutame.
Kui näiteks 1500-eurost kontoritooli kasutatakse kaheksa aastat ja ligikaudu 220 tööpäeva aastas, maksab see alla ühe euro tööpäeva kohta.
Ja sellel toolil võidakse veeta tuhandeid tunde.
Seega tasub kontoritooli ostmisel ainult hinna vaatamise asemel küsida:
• Kas tool sobib minu keha ja tööviisiga?
• Kas selle reguleerimisvõimalused aitavad leida mulle sobiva istumisasendi?
• Kas saan istudes loomulikult liikuda?
• Kas tooli saab kohandada, kui minu vajadused muutuvad?
• Kas selle konstruktsioon ja materjalid on mõeldud pikaajaliseks kasutamiseks?
Need küsimused räägivad tooli tegelikust väärtusest palju rohkem kui hinnasilt.
Võib-olla peame lihtsalt kontoritoolist teistmoodi mõtlema
Me ei pea heasse autosse investeerimist kummaliseks.
Me ei pea kvaliteetset madratsit luksuseks.
Mõistame, miks head jalanõud peavad meie jalgu toetama ja miks töövahendid peavad sobima inimesele, kes neid kasutab.
Sama loogika võiks kehtida ka tooli puhul.
Sest kui veedad suure osa oma tööpäevast istudes, ei ole ergonoomiline kontoritool lihtsalt mööbliese.
See on koht, kus sa töötad, mõtled, suhtled, otsuseid langetad ja lood. Ja võib-olla väärib ese, millel veedame tuhandeid tunde oma elust, veidi rohkem tähelepanu, kui oleme sellele seni andnud.
